24/7 klienditeenindus
(+372) 6 266 266

Müüdipurustaja: Kariibi mere kruiisil

18.07.2008
Annekreet Heinloo / Estraveller

Annekreet Heinloo tõestab, et kruiisid pole vaid vanainimestele, seal pole igav ja merehaigeks ei jää ka. Seitsme päeva jooksul Kariibi ­merel ei häirinud teda õieti mitte miski, hoopis põnev oli.

Miami Beach on täpselt selline nagu filmides kujutatud – palmid ja kiired autod. Kui hiljem juba laevalaelt vaadet nautida, jääb ühele poole pilvi lõhkuv Miami Downtown ning teisele poole vabameelne South Beach. Kruiisisadam, kus laevariigi koljatid stardivalmilt turiste ootavad, jääb nende kahe maailma vahele.

­Laevaleminek on imelihtne ja hästi korraldatud: tuleb vaid jälgida viitasid, läbida turvakontrollid, anda sõrmejäljed ning astuda laeva. Voyager of the Seas on Royal Caribbeani kunagine esinduslaev.

­Tänavu kevadel valmib kompaniil aga uus lõbulaevanduse täht. Liberty of the Seas on veelgi suurem, veelgi võimsam, veelgi täiuslikum. Kuid ka Voyager võtab reisijaid vastu täies hiilguses.

Üliviisakad teenindajad naeratavad igal sammul, kaasreisijad naeratavad (kuigi see pidev hauaarjuutamine hakkab lõpuks väsitama), järgnevaks seitsmeks ööks meie koduks saav merevaatega kajut ei jää alla korraliku lukshotelli standardtoale ning kuhu sa laeval samme ei sea, kogu aeg on põnev.

Kõik sõbrad-tuttavad, kellele enne suurt sõitu mainisin, et kavatsen veeta oma talvise puhkuse Kariibi mere kruiisil, rõkatasid eelarvamuste kütkeis:

  • seal on ju ainult ameerika pensionärid,
  • laeval on igav, seal ei ole mitte midagi teha,
  • sa jääd merehaigeks.

Tüüpilised eelarvamused

Ma ei saa olla päris müüdipurustaja, sest igal juhul oli reisil ka vanureid, nagu ka igas vanuses paare, perekondi, sõpruskondi, lapsi, noori, ameeriklasi, ladina-ameeriklasi, hispaanlasi, itaallasi, rootslasi, norrakaid, mõned soomlased, mõned venelased ja kõike muud. Mitte ühelgi hetkel ega üheski kohas ei tundunud aga, et mõni rahvus või mõni vanusegrupp häiriks

Laeval on olemas absoluutselt kõik, mida vaja. Kes kardab igavust, see eksib – tuleb pingutada, et igale poole jõuda ja kõike teha. Juba ainuüksi laeva ninapooles asuvast kajutist ahtripoolsetsesse restoranidesse või päikesetekile basseinidesse minemiseks kulub aega, võhma ja pealehakkamist. Teater, kino, pubid, klubid, jääväljak, minigolf ning päevad täis põnevaid üritusi ei anna võimalust hetkekski igavust tunda.

Kes kardab merehaigust, see eksib samuti – kruiisilaev on haruldaselt stabiilne. Vaid mõned üksikud korrad oli tunda, et jalgealune pind õõtsub, aga sedagi vaid pisut.

Eelarvamused murtud?

Labadee, Haiti paradiisirand

Kõige põnevam osa kruiisireist on ikkagi sihtkohad, kus laev päevaks peatuse teeb. Labadeel asub kõige-kõige-kõige ilusam rand, kus ma iial olen olnud. Kuulsin ameeriklasi hiljem rääkivat, et nad ei tulnud isegi laevalt maha, sest Haitil pole midagi teha, pigem supeldi basseinis. Seda uskuma jääda olnuks suur viga. Tõesti, tegemist on suletud saarega, kus ei ole midagi muud peale randade ja suveniirituru ning kohalikud pääsevad maale vaid töölubade alusel.

See aga tähendab, et ala on äärmiselt turvaline ning isiklikud asjad (fotokad, raha, riided) võib jätta rannatooli juurde ning minna ise ujuma, ilma et kellegi pikad näpud palmi taga varitseks.

Labadee kõige ilusam rand kannab nime Hideaway Beach. See on natuke nurga taga ning pisut kaugemal kui teised rannad. Vähem rahvast, võrkkiiged, palmisalu, mis kuumutava päikese eest varju annab, kristallselge vesi ning vapustav vaade lahele ning meie laevale.

Pikutad oma rannatoolis, paned silmad kinni ning tunned, kuidas elu on ilus. Meie laenutasime vahtkummist madratsid ja hulpisime vees madratsiga ning ilma madratsita, vesi paistis läbi, päike praadis ja soe tuuleke sahistas.

Ja kui enam ei jaksanud päevitada ja ujuda, siis panime riidesse ning tukastasime palmi külge seotud võrkkiiges. Labadee oli kahtlemata üks minu lemmikpeatuspaiku sellel reisil.

Ocho Rios, Jamaica

Jamaica suhtes olid mul enne reisi kõige kõrgemad ootused, eeldasin, et seal on midagi erilist. Natuke võib süüdistada pilves ja vihmasabinatega ilma, mis mulje ära rikkus, aga Ocho Rios kui linn ei ole midagi vaatamisväärset – pisut kasimatu ja ilmetu.

Mõned kaubanduskeskused on põhiliselt pühendunud kalliskivide, väärisehete ja disainkellade tax-free müümisele, nii et kui on plaanis teemantidesse või rubiinidesse investeerida, siis on Kariibi mere saared just õige koht.

Allahindlused on meeletud, vahel isegi kuni 50% USA jaemüügihindadest. 2500 dollarit maksnud smaragdidega kaunistatud käeehe, mida juhuslikult julgesin pikemalt vaatama jääda, hinnati alla 2100 peale. Isegi mu sülearvuti ei maksnud nii palju, nii et smaragdid jäid ostmata.

Tulevastel kruiisijatel soovitaksin kindlasti juba laeva peal Jamaica-ekskursioon broneerida. Sadamahoonest väljudest tuleb esmalt läbida kohalike taksojuhtide kadalipp, kes turistidele omal käel ekskursioone pakuvad ning ka see on soodne võimalus saarevõludega tutvumiseks.

Valisime Jamaical meelepäraseks tegevuseks ratsamatka rannal ning hobustega ujumise. Minu ettekujutustes pidi see jällegi midagi erilist olema. Kindlasti valge hobune, kellega reggae-rütmis mööda liivaranda traavida. Kuid Chukka Cove’i hobusekasvanduse loomad olid kuidagi kidurad ning ratsamatk rannal jäi pilvise ilma tõttu elamustevaeseks. Siis võtsime loomadelt sadulad ja sumasime hobustel sinisesse vette. See oligi ekskursiooni parim osa.

Milline kogemus! Hobused galopeerisid aina sügavamale vette (olete kunagi hobusega vees galopeerinud? Ma kiljusin ja kilkasin nagu väike plika) ning kui jalad enam ei ulatanud põhja, siis ujusid. Uskumatu, aga nad ujuvad! Ning millise kiirusega! Nagu jookseksid! Ma oleks tahtnud veel ja veel seda teha, aga lõpuks aeti meid välja, riidesse ning saduldatud hobustega tagasi matka alguspunkti. Nii et hoolimata unistuste mittetäitumisest oli see täiesti ainulaadne kogemus.

Georgetown, Grand Cayman

Kaimanisaared kuuluvad Briti impeeriumi kolooniate hulka. Briti kuningas George III andis neile “eluaegse maksuvabaduse” ning sellest ajast saadik on Kaimanisaared kujunenud maksuvabaduse paradiisiks.

Georgetownis domineerivad valged inimesed, kelle hulgas on rohkesti noori britte, kes enne ülikooli astumist on tulnud soojale maale õnne otsima. Linn ise on taas täis juveeliärisid ja suveniiripoode ning mõnusa aja veetmiseks tasub taas võtta takso kuulsale seitsme-miili rannale või broneerida mõni põnev ekskursioon.

Rannad on siin taas imeilusa läbipaistva veega ning merepõhi täis saladusi, mistõttu eriliselt põnev on snorgeldamine ja sukeldumine. Kuid ekskursiooniprogrammis on ka teisi põnevaid pakkumisi.

Meie käisime “allveelaevaga” (suure süvise ja veealuste akendega alus) Nautilus veealust elu nautimas. Laevasõit oli vapustav. Vesi paistis läbi nagu klaas ning avanes imeline vaade mereelule. Sõitsime üle kahe suure laevavraki, mööda valget merepõhja ning suurte korallrahude vahel.

Kalad – suured, väikesed, värvilised, mitmevärvilised. Kõige veidram ja meeldejäävam elukas oli minu jaoks papagoikala, kes värvide poolest tõepoolest papagoid meenutas. Nimelt väitis meie giid, et Kaimanisaarte lumivalge rannaliiv (ja merepõhi) on tegelikult papagoikala kaka. Kalad toituvad kivikorallist, mis seedimise järel muutub ilusaks väikeseks valgeks liivateraks. Nii et kui te pärast meie valgel liivarannal kõnnite, manitses giid, meenutage, et see on kõigest papagoikala kaka.

Cozumel, Mehhiko

Reisi kõige põnevam sihtkoht oli kahtlemata Cozumeli saar, kus segunevad omavahel ladina ja indiaani kultuur. Saare pealinn San Miguel on armas ja puhas mereäärne linnake rannapromenaadi ning turistisõbralike suveniiripoodidega.

2005. aastal laastas orkaan Wilma selle saare täielikult ning isegi loodus ei ole jõudnud täilikult taastuda. Cozumeli metsadest on järel ainult kuivanud räga ning siin-seal on näha elamuid, kuhu elanikud pole pärast täielikku hävingut naasnud. Kohalikud ei kipu väga meenutama, mismoodi see kõik juhtus, ning elu läheb edasi.

Sõitsime linna lähedal asuvasse loodusparki, kus asusid privaatne rannariba, botaanikaaed ning asteekide vabaõhumuuseum. Samas oli ka merre ehitatud delfiinibassein ning loomulikult tuli ära proovida delfiinidega ujumine. Vahva oli.

Delfiini nahk on midagi pehme ja kummise vahepealset, väga eriline. Treenerite käe all õpid selgeks lihtsad märguanded ning seejärel saab delfiiniga musi teha, kallistada ning delfiini kõhu peal ujuda (belly ride).

Kruiisi lõpp – Miami

Seitsmenda reisipäeva hommikul jõuabki Voyager tagasi Miamisse. Kruiisituristi elu on äärmiselt muretu ja pingevaba, kuid väga mitmekülgne. Just see on põhjuseks, mis laevareisi kindlasti kaaluda tasub.

Seitse päeva täielikult muretut naudingut. Laevasõit on tehtud ülimugavaks, 24 tundi toitlustamist ning kogu meelelahutus ja programm kuuluvad hinna sisse. Ise peate endale ostma või otsima tegevust vaid huvitavates ja eksootilistes sihtkohtades. Ning kindlasti tasub mõne päeva ka South Beachiga tutvust teha. El Niño mõjul on tänavune talv Florida rannikul üsna päikeseline ning rannad rahvast täis.

Kuulus Ocean Drive rõkkab melust ning üllatavalt palju on näha tervisesportlasi. Meil oli harukordne au viibida South Beachil ameerika “mitteametliku püha”, Super Bowli finaali ajal.

Terve riik on kui arust ära. Õhtul enne finaali toimub suur mängueelne pidu. Terve rannarajoon särab pidurüüs ning tänavad on täis limusiine ja luksusautosid, tõelisi jalkafänne ning tõsimeelseid wannabe-pidulisi.

Põnev oli. Äärmiselt huvitav ja elamusrikas.

Mida kruiisil teha?

Labadee, Haiti
  • Päev paradiisirannas – 20minutiline paadisõit eraldatud rannaribale, kus ootavad türkiissinine vesi, valge liiv, mugavad lamamistoolid ja troopilised joogid
  • Jalutuskäik ajaloolisel Labadeel
  • Kajakimatk merel
  • Parasailing – viie-kuueminutiline õhulend mere kohal, kust avaneb vapustav vaade ümbruskonnale
  • Jetisõit lahel

Ocho Rios, Jamaica

  • Džiibisafari ja võimsa kärestikulise kose Dunn’s River Falls’i külastamine
  • Ratsamatk rannas – kulmineerub vees ratsutamise ja hobustega ujumisega
  • Rafting kärestikulisel jõel
  • Delfiinidega ujumine
  • Ekskursioon Bob Marley radadel
  • Toruujumine

GeorgTown, Grand Cayman

  • Merepõhja avastamine allveelaevaga “Atlantis”
  • Raifarmi külastamine, võimalik koos raidega ujuda, neid sööta ja puudutada
  • Liblikafarmi külastamine
  • Kilpkonnafarmi külastamine
  • Helikopteri-ekskursioon mööda kuulsat seitsme miili pikkust randa
  • Allveekõnd ehk kiivriga toruujumine

Cozumel, Mehhiko

  • Cancuni ekskursioon ja šopping
  • Golfiklubi külastamine
  • Offroad kardisafari
  • Dzhungliseiklus ja maiade varemete külastamine
  • Luksuslik rannapuhkus
  • Ratsaretk džunglis

Artikkel on ilmunud ajakirja Estraveller numbris aprill-mai 2007.

Kommentaarid: