Quebec on Põhja-Ameerika ainus müüridega ümbritsetud linn. Linnuse sajad vanad suurtükid on siiani suunatud Saint Lawrence’i jõele.
Quebec on üsna tore linn. Kesklinna tänavapilt on veelgi prantslaslikum kui Prantsusmaal, puuduvad vaid Prantsuse lipud. Tänavakohvikud, moosekandid, zhonglöörid, karikaturistid ja Rue de Tresor, kunstnike tänav, kus kunstnikud müüvad oma töid. Ja hobuvankrid, millega turistid mööda linna liiguvad.
Quebeci all-linnas, jõe lähedal, asub ka Põhja-Ameerika vanim tänav, Petit Champlain Street. Kõige selle kohal kõrgub võimsa rahnuna Chateau Frontenac, 19. sajandi lõpul ehitatud luksushotell, mis on saanud linna sümboliks.
Linna ümbrus on kilomeeter kilomeetri järel täis väikemajade kvartaleid, mida ühendavad ameerika stiilis kiirteed. Majad on puhtad, muru niidetud. Õuel seisab üks või kaks autot. Mitmekorruseliseid maju on harva. Natuke eemal asub Wendake, indiaanlaste oma linn. Selle kauplused ei maksa makse, restoranides pakutakse traditsioonilisi indiaani toite. Ainult indiaanlasi on raske ära tunda. Nad on sajandite jooksul segunenud valgete elanikega.
Quebecis peab tegelikult oskama prantsuse keelt. Tänavasildid on prantsuskeelsed, suunaviidad on prantsuskeelsed, inimesedki räägivad prantsuse keeles. Inglise keelt ei osata, ka mitte igas kaupluses, teistest keeltest rääkimata.
Üks absoluutne must to do asi Quebecis olles on külastada linnast veidi väljas asuvat Montmorency Falls’i. Pea poole kõrgem kui Niagara on see üks võimas vaatepilt.