Ligi poole Eestimaa suurune (20000 km2) Krügeri Rahvuspark oma tohutute savannide, rikkaliku fauna ja pikaajalise kaitseajalooga on üks maailma parimaid safari-sihtkohti.
Väidetavalt esineb siin rohkem erinevaid loomi, kui üheski teises Aafrika rahvuspargis: üle 147 liigi imetajaid, k.a. “suur viisik” (lõvi, leopard, elevant, pühvel, ninasarvik)pluss gepardid, kaelkirjakud, jõehobud, antiloobid jne.; samuti on ta koduks üle 507 linnuliigile, lisaks 114 liiki roomajaid, 34 liiki kahepaikseid, jt. suured ning väikesed olendid.
Pargi infrastruktuur on suurepärane, kuid samas ei teki tunnet, et olete ühes Aafrika külastatavamas (üle miljoni turisti aastas)rahvuspargis. Kõige populaarsem on pargi lõunaosa, kus on kõige suurem loomade kontsentratsioon. Keskosas domineerib rohusavann ja okaspõõsastik, mis on lõvide meelispaik, ning põhjaosas valdavad taimestikus mopan’-puud, mille lehed on elevantide lemmikroog.
Esimesed inimesed siinkandis olid san-inimesed (bušmanide eellased), kes on jätnud oma jälje kaljujoonistena maha ligi pool miljonit aastat tagasi. Krügeri ala võeti aga esimesena kaitse alla 1898. aastal, kui Paul Krüger (Transvaali Vabariigi president)asutas Sabie Ulukite Reservaadi. Hiljem, mitmete kõrvalasuvate parkide ühendamisel, tekkis Krügeri Rahvuspark, mis avati avalikkusele 1927. aastal.
