Brasília linn ehitati 1950-ndatel sõna otseses mõttes tühja koha peale.
Riigi mõjusfääri laiendamise üks osa tollal oli pealinna viimine Rio de Janeirost sisemaale. Brasília ehitatigi ühele sisemaisele peaaegu et kõrbealale (siin on väga kuiv), nullist üles. Et riigi suursugusust korralikult kajastada kutsuti Brasíliat planeerima riigi parimad arhitektid (muuhulgas ka kuulus Niemeyer – Brasiilia arhitektuuri suurnimi). Tulemuseks sai suur, hoolikalt planeeritud linn, mis täis arhitektuuriimesid, ohtralt skulptuure ja muud sellist.
Brasília linna plaan on enam-vähem lennuki kujuline (kogemata või meelega, pole teada…erinevaid legende on palju). Keskel jookseb suur ja lai kesktee (via principal) – ühel pool neli sõidurida, teises suunas neli sõidurida, ja kahe suuna vahel mõnesajameetrine lai murulahmakas. Selline tee läbib tervet linna ja lõikab ta kaheks pooleks – lõuna- ja põhjapooleks. Muruluhmakas kesktee suundade vahel on nii-öelda püha maa-ala. Sinna ei või niisama igasugust jama ehitada…ainult muuseume ja tõeliselt suursuguseid ehitisi. Kuna Brasília sisemaal on vaba maad rohkem kui küll, siis on kõik mõõtmed siin juba suured (nagu see mõnesajameetrine sõiduradade eraldaja). Mõlemal pool keskteed on enamasti muuseumid ja valitsuse hooned. Need on samuti üksteisest paraja vahemaaga, suurte esinduslike platsidega igal küljel, ja igaüks omamoodi mõne arhitekti poolt kokku pandud.
Linna lõuna- ja põhjatiivad on põhiliselt elamurajoonid koos väiksemate hoonete, koolide ja kaubanduskeskustega.
